ELU POOLT KIRJUTATUD LOOD

Kõikidest kortsudest sain lahti 21 päevaga - näen nüüd välja nagu mu enda tütar! Kes oleks võinud arvata, et sileda naha saladuse saan teada… köögiviljaturul!"

„Kõikidest kortsudest sain lahti 21 päevaga - näen nüüd välja nagu oma enda tütar!"

Muutusin kortsus vanamutist 21 päevaga naiseks, kellele keegi üle 35 aasta ei paku. Suurepärane, et nüüd on kõikidel naistel selline võimalus!

„Tunnen end hea 30 aastat nooremana ja lisaks sellele läksin uuesti mehele ning leidsin õnne. Aga mõtlesin, et midagi head mind enam elus ei oota” – räägib Kristel Ilmjärv (63 a) Suure-Jaanist. Proua Kristel on Eestis üks esimestest naistest, kes „Jaapani nooruse saladuseks“ kutsutud valemit katsetas. Saa teada proua Kristeli kortsudest vabastanud ja ka Sind aidata võiva kuuri saladus.

− Ema, võta end lõpuks käsile – nii rääkis mulle minu Inglismaal elav tütar Anett iga kord kui me kohtusime. Ja tõi mulle aina uusi välismaiseid kreeme, näomaske ja muid imetegusid.

Mina panin aga kõik need võluvahendid riiulile seisma. Mõtlesin endamisi: „Mis mina, vanamutt, enam ikka oma välimuse eest muretsen? Parimad aastad on juba möödas”. Elasin mehega kauni elu, kasvatasin lapsed üles. – Tegele targutamise asemel parem mulle lapselapse hankimisega – naersin Aneti üle.

Aga mõne aja pärast lõpetasin naermise ja pidin peeglisse vaadates tunnistama, et Anetil on õigus. Olin end viimastel aastatel hirmsasti käest lasknud. Kortsud olid nagu künnivaod põllul. Lisaks oli nägu nagu ära vajunud, kunagise kuju kaotanud. Lõtvunud ja selline, et kui haarasin põsest, võisin seda mitu sentimeetrit venitada.

Lisaks sellele oli mu nahk omandanud inetu mullakarva jume. See on kindlasti seepärast, et armastan vahel suitsu teha. Ja päevitamine oli mulle alati suureks naudinguallikaks. Teadsin, et ei ole nagu nahale hea. Aga kes siis sellistest asjadest 20 või 30 aastaselt hoolib?

Kindlasti aga mõjus mu välimusele kõige tõsisemalt draama, mille ma 13 aastat tagasi üle elasin…

Pärast mehe surma vananesin mõne kuuga 20 aastat

Tutvusin oma Riksiga juba tehnikumis. Juhtus nii, et me mõlemad sõitsime sama bussiga Pärnusse. – Kohe, kui Sind nägin, mõtlesin endamisi „See saab olema minu naine” – naeris Riks hiljem. Olime pea 30 aastat õnnelikult abielus. Kuni ühe traagilise päevani, mil me õhtusöögiks lauda istusime.

Äkki haaras Riks endal südamest, kukkus maha ja enam ei tõusnud. Kiirabi jõudis kohale liiga hilja. Matsin mehe oma 50-dal sünnipäeval.

Kõik mu eluplaanid varisesid kaardimajana kokku. Varem oli meil Riksiga kohalikul turul juurviljalett. Tahtsime veel 10-15 aastat töötada, siis pensionile minna ja linna äärde väikese majakese ehitada. Krunt oli juba ostetud. Nüüd ei tulnud pension kõne allagi. Jäin oma äriga üksi ja pidin kahe eest töötama.

Pidin pärast Riksi surma ise meie ühise äriga tegelema

Kartsin, et ei saa üksi hakkama. Anett veel õppis siis ja elas kodus. Ma ei tohtinud murduda. Pidin tütrele korraliku elu tagama.

Tõusin 3 korda nädalas hommikul kell 4 ja sõitsin Riksi laguneva autoga uue kauba järele. Ja lisan, et olin alati autojuhtimist kartnud. Pärast laadisin ise raskeid kaste. Töötasin päevast päeva, pühapäev välja arvatud.

Lõpuks õnnestus mul tänu tapvale tööle oma müügipunkt säilitada. Aga kogu see raske vaev lõi välja minu välimuses. Kõik öösiti tõmmatud suitsud, töö vabas õhus, stress… ja lisaks sellele pidev igatsus Riksi järgi, patja nutmine. Pärast mõnda kuud sellist elu nägin hea 20 aastat vanem välja.

− Kristel, kes see vanamutt sind seal letis asendab? Võtsid pensionäri tööle? – küsis kunagi telefoni vestluse ajal mu nõbu.

Selgus, et tema tuttav oli minu juures kaupa ostnud ja ei onud mind ära tundnud… Tardusin ja ei osanud midagi vastata. Katkestasin kiiresti kõne ja puhkesin nutma. – Kui nad vaid pooltki oleks sellest läbi elanud, mida mina, näeks nad sada korda hullemini välja – mõtlesin kibestunult.

Vaadates vanu fotosid, ei suutnud ma uskuda, et olen end niivõrd käest lasknud

Ja nii möödusid aastad. Anett leidis kohe pärast õpinguid suurepärase töö rahvusvahelises ettevõttes ja sõitis Inglismaale elama. Rääkisime tihti telefoniga. Tal oli hea töökoht, kaunis elamine. Tutvus ettevõttes korraliku noormehega, kah Eestist pärit.

Ma ei võinud tütrele häbi teha!

− Emme, see on käes! Kihlusime! 6 kuu pärast on pulmad! – teavitas mind tütar telefoni teel, ise üleni õhevil. Muidugi tundsin rõõmu. Nagu iga ema. Aga kohe sattusin paanikasse:

− Kuidas ma sellise kortsulisena sugulaste silme alla ilmun? Pruudi ema pälvib alati kõigi poolt eriliselt tähelepanu. Aga mina meenutan pigem mingit vanamutti, aga mitte Aneti ema. Kui ma praegu peeglisse vaatan, näen oma 62 aasta kohta välja nagu mingi 80.

Kujutasin ette, kuidas mu tulevase väimehe pere mind kaastundega vaatab. Tema ema on kaunis, hoolitsetud naine (olin fotosid näinud). Aga mina – vana nõid. Ma ei saanud sellel juhtuda lasta! Mul oli enda korrastamiseks 6 kuud.

Tahtsin vanust vähemaks saada, aga viskasin vaid raha tuulde

Minu võitlus algas. Ma ei uskunud, et kreemid või maskid suudaks mu kortsudest jagu saada. See oleks nagu linguga elevanti püüda… Otsustasin botoksi süstide kasuks. Võtsin selleks laenu, sest ise ei saanud sellist väljaminekut endale lubada.

Kaotasin botoksi tõttu varanduse ja ei saanud lahti isegi 1-st kortsukesest!

Ma olin ahastuses! Mõtlesin, et minu jaoks on lootus juba kadunud. Kõik muutus päeval, kui ma kioskis vana sõbrannat kohtasin.

Ma ei suutnud uskuda, et ta vabanes kortsudest 21 päevaga!

− Kristel! See oled tõesti sina? – kuulsin kioskis tuttavat häält. See oli Iivika minu koolipingi sõbranna. Ma ei suutnud uskuda, et see on tema! Nägi välja nagu noor tütarlaps. Tema nägu oli sile, säras. Nagu aeg oleks tema jaoks seiskunud siis, kui ta 30 aastane oli – aga praegu on ju üle 60!

− Kuidas ta seda tegi? – mõtlesin kohe. Tean, et Iivika ei olnud mingi pühak. Veel tehnikumis käisime kooli taga suitsu tegemas. Ja pärast tunde olid meeletud kodupeod. Kas hakkas tervislikult elama? Või leidis lihtsalt parema botoksi salongi?

− Nic z tych rzeczy kochana! Jakiś rok temu syn przywiózł mi z delegacji w Tokio taką super formułę na bazie 24-karatowego złota. Wynalazł ją naukowiec, co chciał żonę uwolnić od strasznych blizn po wypadku.

− Ja mõtles asja käigus välja valmistise, mis kõrvaldab kõik kortsud 21 päevaga. Jaapanis on see tõenäoliselt kõige suure sensatsioon. Kasutasin seda mingi 3 nädalat – ja nägu muutus siledaks nagu tite pepu. Vaata, kirjutasin Sulle kust võib saada – ütles mulle paberitükikest andes.

− Pane aga tähele – lisas Iivika mulle otse silma vaadates – turg on praegu igasugu kahtlaseid võltsinguid täis. Originaalvalemi võid saada ainult selles ühes kohas.

Ma ei tahtnud seda kõike hästi uskuda. − Ei andnud mulle botoks midagi, aga mingi kullaga valem teeb mind lihtsalt aastaid nooremaks? – Iivikal oli vast operatsioon ja ta ei tahtnud seda lihtsalt tunnistada? – mõtlesin tõsiselt kaheldes.

Aga teisest küljest, mis see proovimine ikka teeb? – Hullem kui pärast botoksit, kindlasti ei ole – mõtlesin ja võtsin otsuse vastu. Mõtlesin, et kui on nii murdeline, kulla baasil leiutis, kaotan taas varanduse. Imestasin, et botoksiga võrreldes – on see nii odav.

Kortsud kadusid nagu võlukepikese puudutusel

Esimesel õhtul, pärast tõstva valemi näole kandmist, tundsin õrna, meeldivat kipitamist. Hommikul ärgates jäin sõnatuks. Suitsetaja kortsud, mis aastaid mu ülemist huult rikkusid, olid nagu kellegi poolt sõna otseses mõttes välja triigitud. Silma ümbruse kortsud – samuti.

Tundsid et mu nahk on prink, meeldivalt pingul, puutel meeldiv. Poorid, mis enne nägid välja nagu kuu kraatrid, olid muutunud imeväikesteks, pea nähtamatuks. Nägin vähemalt 5 aastat noorem välja.

– Mis võluvägi see on? – mõtlesin endamisi, järgmist portsjonit valemit peale kandes.

Pärast 21 päeva kuuri ei olnud mu näol ühtegi kortsukest – täpselt nii nagu Iivika ütles. Nagu keegi oleks mulle taastanud sõna otseses mõttes 20-aastase naha – ainult kaunima, ilma mingite vinnideta. Lisaks sellele oli nägu omandanud konkreetse kuju – nagu pärast liftingut, ainult et kõik toimus loomulikul teel.

Ka botoksi järgsed inetud „mälestised” olid kadunud. Laud ja suunurgad ei vajunud enam alla, kõik verevalumid ja ämblikud tõmbusid sisse. Ma ei suutnud end peeglis ära imetleda. Puudutasin pidevalt oma siledat nägu ja mõtlesin hämmingus:

Noorendasin nahka 21 päevaga 30 aastat

− Noh Anett, külastad ema? – ütles mulle üks kord naabrinaine, kui ma oma korterisse ust avasin. Ajas mind minu 27-aastase tütrega segamini! Pärast tuppa astumist lausa hüppasin rõõmust.

Tütre pulmas lahkusin tantsupõrandalt viimasena

Tundsin tegutsemiseks uut jõudu. Täiesti, nagu keegi oleks koos kortsudega ka mu mureaastad turjalt võtnud. Kui tütar kutsus mind Inglismaale kaks nädalat varem, et teda pulmadeks valmistamisel aidata, nõustusin kõhklusteta.

Kui Anett mind lennujaamas nägi, jäi ta tummaks. Ootas vana, elust muserdatud eite. Aga mina seisin tema eest sirge seljaga, särava ja õnnelikuna. Ilma suitsetaja kortsudeta, sügavate vagudeta kulmude vahel, mingite botoksi järgsete „mälestisteta”.

– Ema, näed välja nagu oleks välja astunud sellest telesaatest, kus naised unistuste metamorfoosi läbivad! Aga nii tõsiselt – tunnista, hakkasid lõpuks minu ostetud kreeme kasutama? – küsis Anett, vaadates mind imetlusega.

Naeratasin salapäraselt, aga sisemuses olin naerust lõhkemas!

Aitasin tütart kõiges. Valisime koos pruudikleidi ja kaunistasime saali. Tegin ka oma kuulsa koogi. Külalised ei suutnud uskuda, et ma lausa 10 plaaditäit ise valmis küpsetasin. Peigmehe ema küsis mult pulmapeo käigus diskreetselt:

− Kallike, kuidas sa seda teed, et ei vanane? Ma pean endale sellise krohvi peale panema, aga sina näed välja nagu Aneti eakaaslane.

Selgus, et paksu meigikihi all varjab peigmehe ema sügavaid kortse. Ta ei suutnud uskuda, et sel õhtul ei olnud mul ühtegi puudrit ega jumestuskreemi ja minu nahk nägi välja nagu noorel tütarlapsel.

See olen mina koos Anetiga hetk enne pulmatseremooniat

Kõik külalised pidutsesid varahommikuni. Aga tantsupõrandalt lahkusin viimasena mina. Tantsisin terve pulmapeo uue tuttava, Eugeniga – peigmehe onuga.

– Ei suutnud sinult pilku pöörata. Paistsid silma kõikide teiste pulmas viibivate naiste seas. Sinu särav naeratus röövis mu südame. Särasid nagu täht! – tunnistas mulle hiljem.

Õnne võib leida igas vanuses

Eugen hakkas minu eest hoolitsema, kuigi ma alguses teda tõrjusin. – Milleks mulle see? Saan ise suurepäraselt hakkama – ütlesin endale. Aga Eugen oli järjekindel. Meie tutvuse aastapäeval ilmus mulle koju koos sõrmusega. – Kas tahad olla mu elutee valgustajaks, minu täheke? – küsis esikus ühele põlvele laskudes. Tunnetetulv ei lasknud mul rääkida. Aga lõpuks pigistasin välja ühe sõna – Jah.

Vaatame koos optimistlikult tulevikku

Mõelda vaid, kui ma sel päeval seal turul poleks Iivikat kuulanud ja tõstvat valemit mitte kasutanud, oleksin sellise õnne võimaluse kaotanud. Sest õnn võib meie juurde saabuda igas vanuses. Vaja ainult avada, kui ta uksele koputab.

Susanna Prints kuulas Kristel Ilmjärva

Kallid Lugejad! Proua Kristeli poolt kasutatud kortsusid kõrvaldav kuur on hiljuti saadaval ka Eestis. Meie Lugejaid ootab eripakkumine – tänu millele võib kuuri omandada kaasrahastusega 58 € odavamalt. Pakkumise kasutamiseks piisab klõpsamisest alltoodud lingile: